Parmud ronivad, roomamavad väljas
näod neil paistes ja meeletus näljas
Aitaks neid söök, kuid jook vaid neil abiks
hetkega mured neil minema pühiks.
Vahel mõni sõber neid krooniga aitab
Parm pudeli avab ja keelega paitab.
Lõppeb kord nii ta tühine elu.
Elu täis rõõmu, tühjust ja melu
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment